Kontakt

Noor tehnikageenius, kellel silm särab nii laval kui juhtmepuntras. Tema teekond produktsioonis algas koolis, kui õpilasaktiivis alustas ta helitehnikuna. Tõeline pisik võis tulla juba varem, kui ta lapsena ema sünnipäeval esimest korda helipulti näppida sai. Algklassides tegeles ta laulmisega ja osales ka Laulukarusellil – kuid lisaks esinemisele jäi silma ka see, kuidas telet tehakse. Sealt edasi oli seega kurss määratud. Vabal ajal armastab Sebastian-Mattias tegeleda elektroonikaga: kokku panna, lahti võtta, remontida, seadistada – kõik, mis vilgub ja töötab paneb tal silma särama. Unistuseks on minna õppima arvutitehnikat ja sealt edasi luua veelgi nutikamaid lahendusi ka telemaailmas.

Kunstnik kaamera taga ja kitarr käes. Pärast kaitseväge oli vaja kuskile tööle minna – ja nii otsustas ta astuda aastaid teletööd teinud isa jälgedes. Endalegi teadmata oli see tee tegelikult juba varakult alanud: gümnaasiumis tegi ta sõpradega lühifilme, olles ise nii operaatori, režissööri kui monteerija rollis. Erikule meeldib filmimisel eriti see hetk, kui saab paika täiusliku kadreeringu, sättida valguse täpselt õigeks ja panna kogu pilt rääkima – visuaalne tunnetus on tema tugevus. Teletöö juures köidab teda vaheldus: iga päev uus koht, uus väljakutse, uued inimesed. Vabal ajal mängib ta kitarri bändis Plekkpurk, kus saab sama loominguliselt lugu jutustada – lihtsalt teises keeles.

Mees, kelle kirg on süsteemides, mida keegi teine ei näe, aga kõik tunnevad. Kui koroonaajal ei saanud HC Kehra käsipalliklubi lapsevanemad noortemänge kohapeale vaatama tulla, võttis Mattias koos sõpradega väljakutse vastu ja pani mängud otse eetrisse. Ilma igasuguse varasema kogemuseta! Aga julgus spetsialiseeruda ja oskus küsida nõu viisid nad kiiresti Eesti käsipalliülekannete tippu. Välja töötati oma graafikasüsteem ning suurtele produktsioonidele omased lahendused said teoks tänu lihtsale põhimõttele – iga kord tuleb teha paremini kui eelmine kord. Mattiase suur kirg ongi tehnilisi lahendusi optimeerida: lihtsamaks, mugavamaks, töökindlamaks ja paremaks. Tõelise tõuke telemaailma andsid pere, käsipallifännid ja see hea tunne, mis tuleb, kui saad vaatajale päriselt elamuse pakkuda. Kui ta parasjagu tööalaseid ülesandeid ei lahenda, leiab ta rõõmu sõprade ja sugulaste tehnikaprobleemide lahtimuukimisest.

Mees Tartu-lähedasest metsast. Mait on juba lapsest saati tehnikat putitanud ja peedist pesumasinale trumleid treinud. Huvi otseülekannete ja tehnilise videoproduktsiooni vastu sai alguse TTÜ filmiklubist. Üle kümne aasta hiljem on tema suurim kirg tagada, et videopilt ja heli jõuaks kvaliteetselt iga viimse huviliseni – alati kindlalt ja laitmatult. Kui ta just parasjagu oma metsas ei toimetamas või kodu ehitamas pole. Mait on tehnilisi lahendusi teinud tõenäoliselt rohkematele erinevatele ülekannetele kui keegi teine – mitte ainult meie tiimis, vaid terves Eestis. Sidesüsteemides tähendab kutsung “Mait-Mait” ainult üht – midagi on vaja kiiresti ära lahendada. Ja mis kõige müstilisem: mitte keegi pole kunagi näinud Maitu endast välja minemas või rahulikku meelt kaotamas. Tõenäoliselt ei olegi see üldse võimalik.

Kui sellel on rattad ja mootor siis võib kindel olla, et Karile pakub see huvi. Tagasihoidliku inimesene palus ta siia kirjutada: "Tööl ma olen kaamera taga ja jälgin, et filmitav objekt kaadris püsiks" aga läbi selle, on ta tihti just autospordis vastutav selle eest, et fännid näeksid oma sõbra või iidole sooritust perfektselt. Vabal ajal keerab Kari auto nina sinna suunda kus põnev tundub, ning avastab uusi paiku nii Eestis kui kaugemal.

Naine meie meesteväes ja kindel korraldusvõlur. Tema teletee algas sotsiaalmeedikuna, kui ta pildistas ja filmis telgitaguseid. Aga noh, kui juba korra kaamera taha satud, siis niisama enam tagasi ei astu – Kertu on kätt proovinud nii tehniku, režissööri kui operaatorina. Kõige rohkem särab ta aga seal, kus saab asju paika panna: graafikuid, sündmusi, inimesi, juhtmeid. Olgu lava suur või väike – kui Kertu on asja juures, siis kõik sujub ja näeb hea välja. Vabal ajal leiab ta trennist, õppimas midagi uut või tegemas südamega head seal, kus seda kõige rohkem vaja.

Raivo on läbi lõhki tehnika inimene. Ilmselt kui see tema teha oleks, siis ta oleks juba sündinud kruvikeeraja käes. Ta on ühendanud oma kire autospordi ja tehnika osas, ning vastutab selle eest, et "Big Blue" ülekandejaam õigel ajal õiges kohas ja õiges seades oleks. Tihti leiab ta ka helipuldist või kõlareid sättimast, sest juba 7. klassist alates on tema hobiks olnud pidudel tehnikalahenduste teostamine ja juhtimine. Vabal ajal nikerdab ta maakodus mingit uut süsteemi või seikleb lapse ja koeraga looduses.

Kui Hugo, tollal 32. Keskkooli 10. klassi õpilane, end jõuluetenduse režiipuldis istumas leidis, sai ta hetkega aru, et on leidnud oma kire. Telemaailm tundus esimesest hetkest nii põnev ja maagiline, et nüüd hingab ta seda päevast päeva. Hugo on läbi käinud kõik otse-eetri ametipostid, aga kui tuleb valida, mida teha, liigub käsi kohe kaamera järele. Lisaks tööle teletiimis otsustas ta astuda ka Balti Filmi- ja Meediakooli. Vot see on kirg!

Tristan veab meie tiimis käsipalli ning driftivõistluste projekte ning valgustab ja helindab konverentse ja lavashow'sid. Aga noore aktivistina tahab pidevalt midagi juurde õppida ja teha paremini kui eelmisel korral. Ta tahaks alati ühe valgusti, kõlari või kaamera projektile juurde panna ning tihti teeb ta seda suisa enda töötasu arvelt. Pole vist vaja viis korda arvata, miks ta tellijatele väga meeldib. Vabal ajal nokitseb Tristan laos mõne seadme ja uue programmi ühildamisega.

Kalle on meie tiimis vastutav kõige pöörasemate droonikaadrite eest. Tema tuhandetesse tundidesse ulatuv lennukogemus FPV droonivõistlustelt ja lugematutelt otseülekannetelt lisab dünaamikat igale produktsioonile. Vabal ajal meeldib inseneri hingega Kallele aga mõni uus toode valmis teha. Ja mootorrattaga ringrajal kallutada.

Rando pole suutnud enda peas lõpetada küsimist "aga miks?". Ta on kustutamatu õppimis ja teadmisjanuga seega meie tiimis naudib ta kõige enam ülekannete tehnilise ja sisulise poole arendamist ning kõige ebastandardsemate projektide vedamist. Mugavustsoon on Rando igavustsoon, seega vabal ajal tegeleb noorte koolitamise ja oma koduse elektrijaama optimeerimise ja täjendamisega. Meie kliendid kirjeldavad teda väga tasakaalukat ja rahulikku tehnikut.

Joosep alustas helirežissööri ja helitehnikuna kunagises Tallinna Televisioonis, aga pool juhuslikult jäi tehnikalault kätte ka kaamera. See, kuidas kaameraga on lugu pildikeeles võimalik esitada väga erinevate nurkade alt ning televisioonis saadud kogemused telereportaažide filmimiselt annavad Joosepi loodud kokkuvõttevideotele väga inimliku ja "loost" kantud lähenemise. Aga ka muusika hobi on tema sisse jäänud ning kui Joosep just ei filmi või monteeri, siis mängib ta oma õdusas maakodus kitarri või käib vabatahtlikuna oma koguduses ülekandeid teostamas.